Kuressaare Siioni Kogudus
loeb oma alguseks aastat 1897, mil Hiiumaa vendade Peet Saueri, Juhan Pöiteli ja Juhan Kahu (pildil) kuulutustöö tulemusena ristiti esimesed elavale usule tulnud inimesed.
120 aasta jooksul on selle kogudusega olnud seotud:
– Friido Allik, kes oli priikoguduse vanem 35 aastat.
– Eduard Aak, Peeter Lepik, Eduard Lepik, August Raud, Aleksander Saar, Aleksander Paju, Oskar Vendel, Albert Krull ja Konstantin Mägi nendest naaberkogudustest ja tööpunktidest, mis hiljem ühinesid Kuressaare kogudusega.
– Osvald Õunpuu ja Osvald Medri, kes emigreerusid Rootsi kaudu Kanadasse. Esimene neist rajas Vancouveri Eesti koguduse, kellega on meil olnud tihedad sidemed siiamaani.
– Hans Mirka, kelle juhitud nelipühi kogudusest suur osa liikmeid liitus selle kogudusega, kuna nõukogude võim keelas nelipühilaste töö.
– Elmar Maranik, Vassili Lõbus, Johannes Tamm, Heino Truu, Bernhard Usin, Eerik Kivi jt – mehed-vennad, kes läbi nõukogude aja pikkade aastate aitasid mitmekülgselt kaasa koguduse juhtimises.
– Herman Mäemets, kes tuli 1961.a Saaremaale 26-aastase noore mehena, kui koguduses oli 160 liiget ja meil on päris hea meel, et ta on täna veel meiega.
Kogudus ei omanud pika aja vältel oma pühakoda, vaid tegutses kitsastes üüriruumides – kõige kauem Metodisti kirikus, Karja tn. 1.
Jätkuvalt kasvava kogudusena Eesti taasiseseisvumise saabudes otsustati ehitada uus hoone, mis avati 1993. a. ja sai nimeks SIIONI KIRIK.
Siioni kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu (EEKBKL), mis moodustab oma enam kui 80 kogudusega Eesti suurima vabakiriku. Vaata: www.kogudused.ee
Koguduse kõrgemaks vaimulikuks autoriteediks on Jeesus Kristus ning Uue ja Vana Testamendi kirjad. Kõrgeim juriidiline autoriteet koguduse elu küsimustes kuulub liikmete üldkoosolekule, mis valib ka juhtorganid ja vaimulikud töötajad. Koguduse praktilist juhtimist teostab pastor koos juhatusega.